Kaarel Sisask: hea treener ei ole tingimata kulturist

Tekst: Rivo Veski (Delfi)

Fotod: Kaarel Sisask erakogu

Intervjuu on tehtud 2016. aasta veebruaris

Kaarel Sisask on treeneriametit pidanud nüüdseks 4 aastat. Selleni jõudmiseks jõudis vahepeal pähe pugeda idee asuda tegelema ettevõtlusega, kuid kuna kogu senises elus on teda saatnud sport ja aktiivne eluviis, tundus selle valdkonna teadmiste edasi arenemine loogilise jätkuna. Täna Uus-Meramaal resideeruv treener avab oma saamise loo ning plaanib peagi Eestisse naasta, et oma õpitut ja kogetut siin edasi jagada.

Kõik sai küllap alguse sellest, kui jõusaali seadmetel end treenides tekkis huvi teada, millised mehhanismid iga liigutuse taga peituvad ning kuidas treeningust suuremat kasu lõigata, kuni läbitud sai ka mitmeid koolitusi. Täna on Kaarel teerajaja täistaimetoitlaste ehk veganite ning sportliku eluviisi omavahel sidumises. Ligi kaks aastat vegan eluviisi elanud Kaarel tõestab, et sport ja lihaskasv ei võrdu suurte lihakoguste allakugistamise ja kodujuustu või –piima söömisega. Lihaskasvuks vajalikud valgud saab kätte ka taimedest.

Kohe alguses teeme selgeks ka selle, et lihatoiduliste treenimist Kaarel ei välista, sest on oma elust 24 aastat ka ise liha söönud ja on igati nõus aitama kõiki.

 

Enne treeneriametit käis Kaarel läbi küllaltki tavalise haridustee. Õppis Tallinna vanalinna hariduskolleegiumis, lõpetas gümnaasiumi keelteklassi ning astus pärast kooli lõpetamist teenistusse Kaitseväkke. Pärast Viru jalaväepataljoni teenistuse läbimist lõpetas 2013. aastal ettevõtluskõrgkooli Mainori ärijuhtimise alal.

„Töökohti on mul küll olnud väga mitmeid. Arvatavasti sellepärast, et olen otsinud oma kohta ja teed. Olen olnud müügimees erinevates IT valdkondade ettevõtetes, ehitusel olen kätt proovinud, projektijuht ja ka ettevõtja olen olnud. Lugesin isegi just hiljuti kokku mitu töökohta mul on olnud viimase kaheksa aasta jooksul – tervelt 14. Noore inimese kohta päris palju,“ arutles ta, kuid leidis, et kõige selle taustal on alati kumanud sport.

Kuigi tänasega võrreldes ei ole Kaarel oma varasemas elus enese hinnangul kuigi väga atleetlik või sportlik olnud, on sellega süvitsi tegelemine täna tema igapäev.

Läbi katsetamiste ja erinevate treeningute proovimise – küll jalgpalli, kergejõustiku, erinevate võitluskunstide, ujumise, sportliku vabavõitluse (MMA) – leidis ta enese jaoks huvitava just viimase.

„Sportliku vabavõitlusega tajusin, et suudaksin rohkem, kui oleks rohkem massi ja jõudu. See ajas mind treenima jõusaali, et olla parem MMAs,“ selgitas Kaarel, kuidas ta jõusaali treeninguteni jõudis. Ühel hetkel võttis jõusaal aga suure osa ajast ning siis avastaski ta järk-järgult, et personaaltreeneri amet kannaks endas kõiki neid omadusi, millega talle nii ennast kui teisi (oma kliente) arendada meeldiks.

Oma hoo andis elumuutusele kaasa ka mitte just kõige meeldivam töökoht.

„Tol hetkel oli mul suhteliselt masendav töö, mida tegin hambad ristis ja ainuke koht, kus ma ennast hästi tundsin, oli jõusaal. See mõjus hästi meelele sel hetkel,“ meenutab Kaarel.

Kuna personaaltreenerid ja toitumisnõustajad annavad meedia vahendusel sageli erinevatel teemadel nõu, siis on seda infot palju ning sageli on see ka vastukäiv. Kaarli sõnul on see hulk tohutu, kuid aja jooksul on tal oma lemmikud ja kindlad allikad välja kujunenud, millest teadmisi ammutab.

„Minu trenn ja elu viis põhineb väga lihtsalt põhimõttel, see on kaastundlik taimetoitlus. Oma klientide peal ma otseselt ei praktiseeri midagi. Minu klientideks on enamasti hetkel taimetoitlased. Minu missiooniks on aidata taimetoitlasest inimestel saavutada oma sportilikud, esteetilised või tervislikud eesmärgid,“ räägib Kaarel, kelle igapäeva toidulaual pole tänaseks ainsatki loomse päritoluga toiduainet.

Kaastundlik eluviis tähendab endas ka seda, et kodumajapidamises ei leidu seepi, dušigeeli, hambapastat, habemeajamisvahtu, mis on valmistatud loomseid saaduseid kasutades. Samuti väldib ta riideid, nahktooteid ja aksessuaare, mille valmistamisel on loomseid saadusi kasutatud. Kaarel lihtsalt usub, et tema arenguks ja edenemiseks ei pea keegi kannatama.

„Püüan oma teadlikust tõsta ja lugeda selle kohta igal võimlausel juurde ja seda oma elus rakendada. Oma meele ja mõtte tasakaalus hoidmiseks elan karma järgi. Maailm on ümmargune, kõik tuleb tagasi. Et hoida meelt tugevana toitun hästi, mediteerin, venitan lihaseid, teen joogat, maadlen Brasiilia Jiu-Jitsus, jooksen, teen jõusaali treeninguid,“ tutvustab Kaarel oma igapäevarutiine.

-Kui sa treeneriameti peale natuke laiemalt mõtled, siis mis on see, mis sind motiveerib seda tegema? Oled sa õpetaja tüüpi inimene, kes naudib oma teadmiste edasi andmist ja rahuldub inimeste aitamise, suunamisega või tuleb sul aeg-ajalt ka endal motivatsiooni otsida, et teel püsida?

Inimeste rõõm teeb õnnelikuks

Vastates küsimusele, et mis sunnib või motiveerib treenerina leiba teenima, vastab Kaarel, et talle meeldib näha, kui inimesed on õneelikud.

„Olen saanud aidata inimesi väga erinevate eesmärkidega. See on lihtsalt nii äge. N-ö õpetaja tüüpi inimene või liider olen arvatavasti küll, vähemasti nii on mulle öeldud,“ ei hoia ta tagasi, et just õpetamine ja teadmiste jagamine on üks meeldivamaid aspekte oma töö juures.

Kuid alati pole elu olnud lihtne. Nii nagu neil, kes on mitu korda proovinud midagi oma elus muuta – kas loobuda mõnest pahest või alustada tervislikuma eluviisiga, on ka Kaarli motivatsioon kõikuma löönud.

„On raske välja tuua päris täpselt mitu korda ja mis juhtus. Aga võib-olla selle jätkuks, et miks ma seda teen praegu ja kaua ma seda teha tahan ning kas see on ikka minule, kas ma olen hea treener – mul tekivad sellised hetked, need ei ole väga sügavad ja väga rasked. Mul on olemas minu hea sõber ja mentor, kellega ma lihtsalt pean maha ühe hea vestluse ja millegipärast ta oskab alati öelda midagi mida ma kuulda tahan. Soovitan inimestel teha seda, mis neile rõõmu pakub,“ võtab Kaarel teema kokku märkides, et eneses kahtlemises pole midagi halba.

Kuidas aga oma teadmisi selles valdkonnas värskena hoida, millist kirjandust lugeda, milliseid filme vaadata, milliste lehekülgede infol tasub alati silma peal hoida?

„Viimasel aastal olen lugenud palju ultrasportlaste kirjandust, mis keskendub aeroobse spordi esitlusele. Ise olen Uus-Meremaal keskendunud samuti ultrajooksu õppimisele ja jooksin ka ultrajooksu võistluse läbi. Nende lugude lugemine on väga inspireeriv.

Kaugel Eestist ja täistaimetoitlusel põhineva elustiili propageerimisel on Kaarlil tulnud astuda mugavustsoonist välja ja lihatoiduliste vaatevinklist suisa ohverdusi teha.

„Kui ma mõistsin, et mulle pole enam vägivallal elus kohta, ja ma ei soovinud enam liha süüa ega loomi ära kasutada, siis kõige suurem hirm oli sõprade, tuttavate ja pere ees. Hirm, kuidas teised seda kõike võtavad. Eestis on see taimetoitlus samal pulgal mõneti kui näiteks mistahes vähemused, kes pidevalt peavad tõestama, miks nad seda teevad ja kas see on ikka normaalne ja kas ma olen ikka normaalne inimene. Palju inimesed arvavad, et ma olen automaatselt mingisuguse ususekti või taolise radikaalse liikumise liige. Arvatakse, et ma näljutan ennast. Hoopis vastupidi, taimetoitlus on andnud mulle väga palju ja ma söön palju rikkalikumalt kui varem,“ vaidleb Kaarel levinud eksiarvamusele vastu.

Mida vähem asju, seda selgem pea

Kui oma elu ja tööd Eesti ja võõrsil tehtuga võrrelda, märgib noor treener, et mida vähem on ta omanud asju või kohustusi, seda õnnelikum ta on. Seda mustrit on Kaarel avastanud maailmas ringi reisides. Mida vähem inimestel on, seda õnnelikumad nad on.

„Tegelikult on elamiseks väga vähe vaja. Tulin mugavustsoonist välja ja võtsin seljakoti, terve elu ongi seljas. Muidugi ei saa ma siinkohal mainimata jätta oma kallist abikaasat, keda ma väga armastan, kellega koos ma seda kõike teen ja kes mind alati toetab, ükskõik kui rutakas mu mõni uus idee ka poleks,“ seletab Kaarel.

Kodutunne ootab Eestis

Seni pole välismaal reisimine üheski riigis elades paigalejäämise soovi tekitanud. Eestis plaanib treener oma tööd jätkata aga juba tuleval kevadel. Suureks unistuseks on Kaarlil luua oma jooksugrupp, kus ta valmistaks ette inimesi pikamaa jooksudeks.

Kui kellelgi Kaarli lugu lugedes tekkis mõte, et ka tema teadmised ja oskused võiksid edasi arenedes anda väljundi treeneriametiks, siis soovitab Kaarel välja mõelda, milline spordiala kõige enam huvi pakub.

„Kas tahaksid saada jooksutreeneriks, jõusaali treeneriks, suusatreeneriks, rühmatreeneriks vms. Kui rääkida personaaltreeneriks saamisest siis on ta kindlasti kõige paindlikum ja peaks teadma väga palju populaarsematest aladest. Klientide eesmärgid on erinevad, kes tahab joosta, sõuda, kaalu kaotada, lihasmassi lisada,“ selgitab Kaarel.

„Minu soovitus oleks leida oma tulevase treeneri ametile vastav koolitus, neid on väga häid ka Eestis. Veel parem oleks hakata sportima antud alal, näidata oma tulemusi ja see läbi saadud kogemustega saab paremini õpetada.“ lisab ta.

Ise on Kaarel läbinud FAF Eesti personaaltreenerite koolituse, ISSA Ameerika Ühendriikide personaaltreenerite koolituse ja TRX treeningu koolituse.

Treeneriks olemine tähendab vahet pidamata õppimist ja oma tõekspidamiste muutmist, leiab Kaarel. „Ei taha kellelegi liiga teha, aga tahtsin minagi esialgu kulturistiks saada ja olin praegusest kehakaalust 9 kilo suurem. Pumpasin ennast kõvasti toidulisandeid täis ja tundsin ennast tegelikult halvasti, kompleksid suurenesid. Hindasin asja ümber ja mõistin, et minu jaoks ei ole see reaalne sport ja hakkasin muid asju proovima. Jõusaali armastan ikkagi ja soovitan seda väga. Siiski – personaaltreeneri headust ei hinda see, kui tal on 40-sentimeetrise läbimõõduga biitsepsid. Esteetiline ja pornograafiline maailm, mis fitnessimaailmas on päris üle võlli läinud, loob juurde ainult ebakindlaid noori naisi ja mehi,“ leiab Kaarel.

Kaarliga saab ühendust tema veebikülje www.planthlete.com vahendusel ning sotsiaalmeedia kanalites Facebook ja Instagram Planthlete nime kaudu. Kuniks Kaarel pole Eestis, nõustab ta siinseid inimesi interneti vahendusel.