ÜKS LIHTNE JA TÕHUS TOITUMISVIIS

Juba pikemat aega on vaevanud mind üks dilemma – kuidas leida õige toitumisviis ja kuidas panna enese tervise hüvanguks ühte patta need sajad soovitused ning retseptid?

Arvan, et ma ei ole ainuke, kes dieetide ja nõustajate virvarris ja labürindis väljapääsu otsib. Õigemini, sellist lahendust, mis oleks lihtne ja käepärane kasutada. Mis sobiks ka teistele pereliikmetele, mis võimaldaks teha valikuid igal pool, ilma näpuga retseptis ja menüüs järge ajamata. Paljudel inimestel ei ole võimalik töö juures lõuna ajal teha endale sooja toitu, isegi mitte soojendada. Paljudel on võimalus minna lähedal asuvasse toidukohta, kus tuleb menüüst valida valmistoit. Nii mõnigi kord otsustatakse pirukate-saiakese kasuks. Tihtilugu on ainus võimalus haarata midagi kaasa tee peale ettejäävast toidupoest – vinkud ja sai või muu taoline. Paar korda kuus ehk ei teegi sellised valikud kurja, igapäevaselt küll. Kehakaal kasvab, rahulolematus samuti. Inimene saab ka ise aru, et mingil ajal peab tulema muutus. Aga kuhupoole? Kuidas ja millest alustada homme, kui soov kindel?

Tihtipeale alustatakse suure hooga. Dieet on valmis vaadatud või toitumisnõustaja valitud. Rahagi makstud, sest vaim on hakkamist täis. Edasiste päevade mõttetegevus on hõivatud toiduretseptidega, poes tuleb käia, paber peos ja õhtud kuluvad kokkamisele ning vaba aeg trennidele. Igal pool ringi liikudes töötab peas kalkulaator: kas ma seda tohin? Tahaks, aga ei või. Sellel juubelil patustan, siis jätkan dieediga. Tuleb tuttav ette? Kui dieet läbi saab, siis luban endale. Siin see vähk kivi all ongi – KUI DIEET LÄBI SAAB! Siis tulevad ka kilod. Kuni uue dieedi või lõpliku minnalaskmiseni.

Aga kui ei ole võimalik ainult iseendale pühenduda? Kui pereliikmetel on teised soovid või tuleb oma vaba aeg ohverdada? Kui on nii kiire, et on mahti ainult käigupealt midagi põske pista?

Ja kuidas leida lihtne moodus, millest saab juhinduda kõigis olukordades ja mida saab kasutada kogu ülejäänud elu?

Olen kõigi eelpool kirjeldatud olukordadega ise kokku puutunud, samuti näinud kõrvalt teiste probleeme ja mõttekäiku. Olen ise kaua aega otsinud lahendust. Minu puhul on kõige kurioossem see, et töötan raamatukogus, kus riiulid on lookas toitumisalastest raamatutest. Paleo, ketogeenne, sirtuiintoitumine. Vähi vastu ja vähi ajal. Suhkru ja jahu kahjulikkusest. Smuutide, salatite retseptid. Jne, jne, jne.

Lahendus ja selguse moment minu jaoks saabus kodus kappide koristamise käigus, kui näppu jäi väike, vihiku taoline tumepruun brošüür, mis oli oma tundi oodanud üle 20 aasta. Kahekümne kahel lehel asuv, peenes kirjas tekst oli kõnekam kui kõik muu. Olin seda raamatukest varasemalt paigutanud siia ja sinna, sisusse süüvimata. Kiire ju kogu aeg. Etteruttavalt võin öelda, et kõige väärtuslikum on viimasel lehel asuv kolmeks jaotatud tabel, kuidas lihtsalt ja kiiresti tavalisi, põhitoiduaineid üksteisega kombineerida. Keskmises tabelis on neutraalsed ehk leeliselised toiduained, mis sobivad nii esimese kui ka kolmanda tabeliga. Omavahel kokku ei sobi esimese ja kolmanda tabeli nimekiri. Kogu lugu. Kui nälg tuleb, teed valiku keskmisest tulbast ja vaatad, kummast siis kõrvale valid – esimesest või kolmandast. Kui kodus perele süüa teed, on lihtsalt vaja teha kõik söögid eraldi ja hilisemate einete puhul kombineerida kokkusobivad. Või siis panna ühte patta podisema need, mis omavahel kokku klapivad. Kui allpool olevale tabelile pilk peale visata, saab selgemaks ja hakkab ka mõte liikuma. Dieetide ja toitumisnõustajate retseptide puhul on minu jaoks kogu aeg just see olnud probleem, et keegi on minu eest teinud valiku ära ja pannud kokku võib-olla just need maitsed ja toiduained, mis mind ei vaimusta ja teinekord ei sobigi mulle. Ma tahaks ise valida ja endale meelepäraselt maitsestada. Samuti ei tea ma, mille järgi ja mis põhjusel need toiduained just nii on kokku sobitatud.

Alljärgnev tabel annab kätte tervisliku toitumise üldise suuna. Kui seda järgida, on tulemused mingi aja pärast tunda ja näha.

Valgud (happelised)	Neutraalsed (leeliselised)	Tärkliselised ehk süsivesikud
Liha Kala Muna Juust Piim, ka hapupiim Puuviljad, marjad Tsitruselised Viinamarjad Arbuus – soovitus süüa täiesti iseseisvalt, eraldi toidukorrana	Pähklid Rasvad: või, koor, õlid Munakollane Aedviljad Juurviljad Kaunviljad Sibul, küüslauk Idandatud seemned Seened Mesi Rosinad Viski, džinn	Teraviljad Jahud (puhastamata, mitte valge) Banaanid Viigimarjad Datlid Eriti magusad viinamarjad Pirnid Koorega kartulid

Raamatus on palju selgitusi, miks neid toiduaineid just nii peaks tarbima. Samuti selgitusi organismi keemilise koostise kohta, liigsest happelisusest ja kuidas toiduga seda mõjutada saab. Autor viitab, et kõigi degenereeruvate haiguste põhjus on vale toitumine. Samuti viitab ta teaduslikele uuringutele, mille alusel ka vähk on paljudel juhtudel vale toitumise tagajärg.

Raamatust leiame tsitaadi: „Toidame oma loomi suurema intelligentsiga kui iseendid. Talumees teab, et õigesti toidetud loom on terve, ebaõigelt toidetud aga haigestub. Isegi veterinaarid on hoiatanud koeraomanikke, et ei tohi segada küpsiseid lihaga, see põhjustab seedehäireid!” Paneb mõtlema, eks?

Tabeli jaotuse kohta ütleb autor, et kogu süsteemi eelis on paindlikkus. Kindlasti leiab iga inimene oma lemmiktoidud nende hulgast, mis omavahel kokku sobivad.

15 soovitust ja nõuannet:

1. Tärklisi ja suhkruid ei tohi süüa samal söögiajal valkainetega (proteiinid) ja happeliste (tsitrus) puuviljadega
2. Toidu põhiosa peavad moodustama aedviljad, salatid, puuviljad
3. Valkaineid, tärkliselisi ja rasvu tohib süüa vaid vähestes kogustes
4. Tarvitada ainult täisterajahust ja rafineerimata tärklisest tooteid. Hoiduda kõigist rafineeritud ja töödeldud toitudest, eriti valgest jahust ja valgest suhkrust, samuti rafineeritud rasvainetest
5. Hoiduda kõigist värvainetega mõjutatud ja magustatud toitudest ja jookidest
6. Vaheaeg kahe toidukorra vahel peaks olema 4 – 4,5 tundi
7. Kõige lihtsam on päeva alustada leelist moodustava hommikueinega. See ei tähenda, et peaks valima ainult keskmisest tabelist (vt selgitust allpool)
8. Lihtsad toidud on kõige tervislikumad.
9. Sünteetilised toidud ei sisalda koreainet, vitamiine ja mineraale õiges vahekorras, see on ohtlik
10. Päevas peaks olema vähemalt 1 valkude, 1 tärklise, 1 leelise toidukord.
11. Süüa võiks sagedamini kui 3 korda päevas
12. Tervislik on päeva jooksul süüa ainult üht liiki puuvilja.
13. Vahetevahel on soovitatav teha ainult leelise-päev.
14. Üleminek uuele toidukorrale võib olla järk-järguline. Alustada võiks tärklise ja valgu lahushoidmisest
15. Algajale on kõige soovitatavad aedviljasalatid koos kartulitoitudega

Raamatust leiab selgituse, kuidas mõned happelised toiduained seedeprotsessis võivad muutuda leeliseliseks. Seega võib hommikusöögiks kasutada happelisi puuvilju (mitte tsitruselisi), piima või hapupiima, kõiki rohelisi aedvilju, juurvilju, rasvaineid, seemneid, idandeid.

Tärklis – leelis (st lõpp-produkt on leeliseline) söömaaeg võiks koosneda kartulitest (keedetud või küpsetatud koorega) salatiga või keedetud rohelise aedviljaga. Puuviljad tuleks siia kõrvale valida kolmandast tabelist.

See süsteem vähendab automaatselt happeid moodustavate toitude söömist ja suurendab leelist moodustavate toitude söömist, mida meie organism vajab. Selles õiges keemilises tasakaalus seisnebki meie organismi tervise saladus ja vastupanu haigustele.

Raamatust leiab palju häid nõuandeid, selgitusi, soovitusi. Kahekümne kahele leheküljele on ära mahutatud hulgaliselt informatsiooni, samuti haigusi ning nende põhjusi. Autor on 1866.a sündinud arst, kelle tervis oli sellises seisus, et isegi kolleegid pidasid teda lootusetuks haigeks. Ta alustas iseenda ravimist toitumise muutmisest. Eestist on samasugune näide olemas – Adik Levin.

Raamatu andmed:

„Raviretseptid kõikide haiguste vastu” (Toitumine), autor William Howard Hayg (mõnes kohas Haig), väljaandja Luunja Raamatukogu Selts, 1991. Leida võib seda suurematest linnaraamatukogudest, samuti mõningatest rahvaraamatukogudest. Kui soovi endale soetada, võib otsida antikvariaadist või osta.ee-st.